TERE TULEMAST MINU BLOGISSE!

Üritan jagada infot, mis paljudele võiks huvi pakkuda....




KAKS KUUD INDIAS...































Monday, December 5, 2011

HÜVASTI, INDIA!

Lõpetuseks soovitan kõigile - kui soovite ekstreemsusi ja midagi sellist, mida ei oska ettegi kujutada, siis külastege Indiat! India tegeliku pale nägemiseks tuleb aga siin viibida kindlasti rohkem kui 1 kuu. Täpselt nii palju aega võttis minul, et Indiaga kohaneda. Ja kindlasti ei näe tegelikku Indiat turistidele orienteeritud Goas.

India inimesed on äärmiselt sõbralikud, uudishimulikud, heatahtlikud ja sügava hingeeluga inimesed. Nii, et kohe kindlasti ei pea paika minule Eesti välisministeeriumi ametniku poolt saadetud hoiatus enne sõitu, et Indias mitte kedagi usaldada ei tohi.

Nii, et olen juba üsna indiastunud.

Eestil ja Mosambiigil võib nii mõndagi ühist olla..... Kohalik kolledž korraldas meie grupi auks vastuvõtu. Ettevalmistused olid põhjalikud.


Kunstide ja teaduse kolledžis, kuhu meie suurepärane grupp kutsutud oli, tõin Eestile au ja kuulsust, sest Diana from Estonia võitis võistluse!!!!!!!


Meie hotell korraldas meie grupile piduliku õhtusöögi. Parasjagu olen tänamas hotelli restorani töötjaid ja eriti kokka, tänu kellele minust siiski päris taimetoitlast ei saanud. Tema valmistatud chicken-chopsi mäletan vist elu lõpuni väga hea sõnaga.
Ja üllatus-üllatus - riietuseks sari!!!!


Tegelikult organiseerisime grupi "tüdrukutega" viimaseks peoks kõigile sarid. Kaks Sri Lanka lady`t nägid kaks tundi vaeva, et kõik saridesse riietada. Meie riietus oli üllatus kõigile kuni viimase hetkeni...ja üllatus oli suur....olime pidevas "fotograafide" piiramisrõngas.


Oma sinise sariga sobisin loomulikult kõige paremini "musta ja valgega" (Mr. Norbert Kenyast) ;)


Tehtud töö ja vaev saab ka lõpuks tasutud - olen nüüd India poolt sertifitseeritud Textile Mill Manager :) Tunnusust avaldamas South Indian Textile Research Association´i direktor.


Jään meie suurepärast gruppi taga igatsema. Kahe kuu jooksul oli meist saanud nagu üks suur ühine pere ja just siis on aeg lahkuda......teadmisega, et võibolla ei näe üksteist enam kunagi.
Aga see-eest on mul hindamatu väärtus - 19-s riigis sellised sõbrad, kelle käest saab alati erialast nõu küsida ning 19-s riigis oodatakse mind kui kallist külalist, kelle jaoks antakse oma parim....

ILUS LÕPP NAGU MUINASJUTUS, MIS KUNAGI EI LÕPE...


No comments:

Post a Comment