- Kliima on Eestis mõnus. See kuumus, mis siin on, on väga salapärane. Tund aega sellistes riietes nagu ma olen, linna peal kõndida...ja higi voolab ojadena ja ometigi ei tunneta seda kuumust. Õhtuti oleks nagu enam-vähem, aga lämbe on ikkagi ja eriti nagu ei julge ja jaksa ka enam õhtul kuhugi minna.
- Eestis ei pea siseruume konditsioneerima. Kujutage ette - väljas on 30 kraadi ja klassiruumis, kus meil loengud toimuvad, heal juhul 15 kraadi. Ühest äärmusest teise...
- Eestis on niiiiiiiiii puhas. Siinsest mustusest tuleb osata mööda vaadata, muidu kaoks söögiisu jäädavalt. Meie prügimäed on oluliselt viisakamad ilma liialdamata.
- Eestis ei ole inimesed nii pealetükkivalt lahked :) ega kurjakuulutavalt hirmuäratavad - kõik on balansis. Yes - Mam, Thanks - Mam, Please - Mam - tahaks nagu öelda, et laske mul natuke niisama ka olla.
- Eesti on hea lõhnaga maa. Ma ei kujuta ette, kui kaua see India-lõhn mul küljes püsib pärast 2-kuulist siinolekut. Selle lõhnaga peab samamoodi harjuma. Mina ei ole veel päriselt harjunud, sest täna ei suutnud ma rohkem süüa kui 2 banaani ja ohtralt sooja vett. India külmiku vesi on nagu meie toasoe vesi. Ei suutnud isegi õhtul sööma minna. Püksid hakkavad vaikselt juba puusade pealt maha libisema.
- Eesti õppejõud on vähem emotsionaalsed, kuid see-eest on nende inglise keele hääldus väga originaalilähedane. Pool energiat kulub siin sellele, et hääldusest aru saada, alles siis hakkad mõtlema sõnade tähendusele. Huvitaval kombel on kirjaoskajatel üllatavalt hea ingliskeelne sõnavara. Ja veel huvitavam on see, et sellest jubeda hääldusega inglise keelest saavad väga hästi aru kõik mustad mehed, kes ise sama hullult hääldavad.
- Eestis on kõik VÄGA kvaliteetne. See mis siin peetakse väga heaks, kuuluks meil mahakandmisele.
- Eestis peetakse öörahu. Siin võib keset ööd äkki selline lärm olla, nagu lastaks midagi õhku...
Teeäärne kraavike....prügist ja prahist ummistunud...
Täna sain päris mitu huvitavat fakti teada. Suhtlesin ühe kena hindu naisega - tuleb välja, et nad kodus sarisid ei kannagi, vaid on ka t-särgis ja pükstes. Ja Bangladeshi poiss kummutas ümber väite, et džuudist saab ka rõivatekstiili - ei saa, ainult segatuna puuvillaga. Kutsus Bangladeshi tootmist vaatama.
Veel üks minu jaoks harjumatu teadmine - meil on grupis üks araabia naine, selline rätikuga ja puha, aga nii julge ning teravate ja irooniliste ütlemistega ja lõõbib meestega võidu.... Mina naiivne arvasin, et nad on sellised vaiksed ja tagasihoidlikud jne.
Ja kõik Aafrika riigid on erinevad - tuleb välja, et Botswanas ei toodeta üldse tekstiili - tegelevad ainult kaunite kunstide ja käsitööga ja ainult koduturu jaoks.
Milline on India lõhn? Vürtsid? Erinevate taimede õite kokteil? Prügimäe lõhn?
ReplyDelete