PIDU INDIAS

Kolmapäeval oli hindudel suur pidu - Diwali. Pean kahetsusega tunnistama, et ei ole sügavalt tunginud selle tähtpäeva tähendusse (peamiselt ajanappusest), aga peo olulisuse tunnistajaks olime me kõik. NImelt kolmapäev oli meil vaba päev. Ja nagu enamikes maailma riikides, hakkab peo tähistamine ikka eelmise päeva õhtul. Kuna meie leedukaga õhtustame valgetele inimestele kohaselt meie hotelli restoranis (mitte pirtsutamisest, aga minu arvates on see üks vähestest võimalustest valgel naisel siin linnas "ellu jääda").

Selline möll käis väljas minu aknast vaadatuna....

Rikkad hindud sõidavad kallite autodega ukse ette ja tulevad perega õhtustama. Pere so ema-isa; kõik lapsed, alates imikust; kõikvõimalikud vanavanemad, vennad-õed ja nende naised ja lapsed jne.jne. Kõik on väga nauditav - kuni sinnamaani välja, et kui marakratt-hindupoiss suures vehkimishoos joogikõrre meie lauda lennutas, siis tuli pereema isiklikult vabandama. Märksõnadeks on suur kokkukuuluvus, üksteise austamine, viisakad kombed, kõrgklassile omane väljapeetus.  Ja naised on superilusalt riietatud!!!!! (Rõiva- ja tekstiili teemal võtan kindlasti ka hiljem sõna).

Mis aga toimus tänaval? Kirjeldan selle järgi, mida peamiselt aknast nägin ja kuulsin - ja seda oli päris palju. Ilutulestik ja paugutamine kestis väikeste vaheaegadega 2 ööd ja päeva, tipphetkel 5 tundi järjest. Kes ütles, et hindud on vaesed - meie oleme......, sest isegi kõige vägevamad ei suuda Eestis vana-aastaõhtul üle 20 min oma sära näidata........ Seda, mida saab ilutulestikuks nimetada, oli täiesti tasemel (ei tahaks uskuda, et neil lõhkekehad tasuta käes on...), aga asja juurde kuulus ka paugutamine ja see vääris oma nime. Sellega tegeles vaesem elanikkond ja neid on siin mustmiljon. Need olid mingid värvilised papist torukesed (väljanägemiselt umbes sellised nagu Eestis väikesed poisid paugutavad). Ma ei tea, kas need torukesed olid ise kokku keeratud, sest pauk oli kohutav (nagu oleks barakke õhku lastud!) ja kõik see mattus kiiresti suitsupilve. Õhtuks olid linna alumised atmosfäärid paksu suitsu sees....

Tänaval ei kartnud keegi midagi ega kedagi. Suuremaid ja väiksemaid "pommikesi" süüdati nii tänava ääres kui ka keset teed. Liiklus takistuseks ei olnud...

Veel hommikul oli "mõisameeste laager maani täis" (kes veel Reliikvia filmi mäletab). Neid vedeles igal pool - peamiselt tänava äärtes, kes pikali, kes poolkülili. Ei tahaks väga familiaarseks minna, aga kui mainida seda, et vaene mees kannab pükste asemel rätikut ümber tagumiku, siis sellel hommikul rätiku kohendamisega eriti vaeva ei nähtud ja aluspesu selle all ei kantud. Kõik oli väga naturaalne ja õhkuläbilaskev.....

Pidu ei oska pidada ainult hindud. Eesoleval pühapäeval on suur pidu moslemitel. Meie sõbralikus grupis on kokku erinevatelt maadelt 20 moslemit (muideks väga ühtehoidvad!). Nad panid rahad kokku ning pärast pühapäevast varahommikust (4 - 5 ajal) palvetamist, lähevad ostavad turult lamba, Allahi nimel saadavad ta hinge parematele jahimaadele, aga maise osa küpsetavad ja söövad ära (kokkulepe juba hotelli restos olemas). Peaks ütlema, et väga ettevõtlikud ja sihikindlad mehed.... Väike lootus on, et äkki saame ka paar lihatükki, sest komme näeb ette, et liha jagatakse sugulaste ja puudustkannatavate inimeste vahel ära. Üks sultaniriigi esindaja juba nimetab mind küll oma õeks, aga ma sobiks hetkel ka puudustkannatajate hulka.....

Mina ja muhameedlased: Egiptus, Sudaan, Kenya, Oman, Usbekistan